reede, 9. juuni 2017

Kus viga näed laita, seal...

Poiss keskuse lastehoiust
Saabusin Istanbuli hetkel, mil SPI (Small Projects Istanbul) oli just alustamas kolimist uutesse ruumidesse. Nii et harjumuspärasesse põgenikekeskuse töösse sain suhteliselt vähe alguses süveneda, sest üsna kohe pärast minu saabumist läks suuremaks pakkimis- ja tassimistööks.
„Vanast kohast“ (ehk koht, mida näete antud piltidel) siis niipalju, et seal pesitses SPI kokku 15 kuud. Ja sellele eelnenud pinnaga võrreldes oli „vana koht“ juba päris hea edasiminek. Ja üldse on antud keskuse ruumidega asjad ainult ülespoole läinud, arvestades veel sellega, et alustati üldse kohtumistega kohalikus pargis.

Kui ma saabusin Türki, siis mõni päev veel action käis vanas kohas täistuuridel ehk siis toimus
päris palju igasugu erinevaid tunde nii lastele kui naistele. Ja vabatahtlikule iseenesest on selline keskkond ülihea, sest ikka on nii, et kui palju toimub, siis midagi ikka saad teha. Hoia lihtsalt silmad lahti. Oma esimestel SPI päevadel sain nt naiste käsitööna valminud kõrvarõngaid pakkida, süüria lastele mõeldud fototundi assisteerida.


Arvutitund käsitöögruppide juhendajatele

Fotograafiatund  USAst pärit fotograafi ja filmimehe Simon Foxi juhendamisel


































Kohe esimestel nädalatel toimus paar väljasõitu ameeriklaste rajatud erakooli nimega Robert Kolledž, kus gümnaasiumiõpilased viisid läbi spetsiaalseid töötubasid Süüria lastele. Ekskursioonidele „pakiti kaasa“ ka välismaalastest vabatahtlikud, eesmärgiks loomulikult parem kontroll jumbude üle;)

Väljasõit Robert Kolledžisse
Väljasõit Robert Kolledžisse









Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Vabatahtlikutööst ajalehes "Postimees"

Oma jutuajamiste ja kogemuste põhjal Istanbulis panin Postimehe jaoks kokku ka ühe pikema leheloo. Minu juttu Süüria pagulaste elust Istanbu...